Killuke head kokkuvõte / Something good, conclusion

Eelmise aasta projekt, mille algatajaks Lapiliisu, võttis minu jaoks kassilise kuju. Nimelt heietasin alles mõtteid, mida ometi teha ja kellele seda head tegema hakata - nii et see heategu ka tõeliselt HEA TEGU oleks. Vägisi ju ei trügi nigu Timur ja tema meeskond vanainimesi üle tee tirima, khm-khm.

Kuna ma endeid jm märke väga usun, siis minu märgiks oli Armin. Kassipoeg.



19. aprilli õhtul pärast tööd pesin parasjagu köögis nõusid ja vaatasin kella, et ühistu koosolekule hiljaks ei jääks. Ja kuulen: PIIKSUB. Kesse? Misse? Oma kass on ilusti vait ja vedeleb elutoas. Kõrv vastu ust - ja piiksubki tõesti trepikojas. Aga kes? Ise veel jõudsin mõelda, et "ei ole kassipoeg". Aga oli ja ilmselt meie trepikotta lihtsalt visatud. Uskumatud inimesed!

Naabrinaine tõi oma kassi varudest pisikesele natuke süüa, mina kõllasin Kassiabisse, et mis nüüd teha. Kassike vaja Loole sõidutada. Ega midagi, uuesti telefoni otsa, kõllasin siis lähimale adoptiivlapsele ja küsisin, kas ta roolikõlbulik on ja auto liigub, vaja natuke päästeopereerida.

Ja nii see söödetud kassipoeg Tondu puuri pakitud saigi, ise puuriga autosse ja minekit. Leidsime juhendamise järgi õige koha üles ja saigi loomake headesse kätesse. Terve tee konkreetselt MAGAS, puurist lubas välja võtta ja nurrus sõbralikult, kohe näha, et kodukassike.

Ja ei pidanud viit päevagi olema hoiukodus, võeti kohe heasse peresse :)

Nii et minu saab olema kuidagi kassidega seotud ega piirdu ühe pojukese elujärje parandamisega.

Niisiis saatsingi Lapiliisule Tartu jõululaada tarbeks portsu järjehoidjaid, lumehelbelinikud ja keerusalli, et äkki lamatisest hoolimata keegi ikka ostab ka midagi. Ja tulu loomakaitseseltsi korjanduskarpi.



Sihuke tunne, et teeks veel... Head ja kassidele. Vaatan veel, mida.

_______________________

Long time no word here, eh. The side effect of busy and demanding lifestyle, indeed. But now one by one about the handicraft stuff that has been going on and some finished projects as well.

First: about "something good" for the less fortunate. I believe in signs, omens and innuendos, hidden messages etc - so I believe that finding a small kitten in our hall squealing for help was a message for me: do something for the cats.

It's absolutely disgusting to think that some people are really that cruel :S They take a 2 months old kitten and simply throw it into some house, in through the main door and that's it. Whatever happens to the little animal, who cares?! It used to be a sign of spring in the private house districts, where children threw kittens and puppies over the fences or offered them to the people "would you like a kitten? No? OK then, we will drown them ourselves." DISGUSTING! But now the bigger dwelling houses are also a target for such cruelty.

This little Armin was simply lucky for being in our hall, being heard and being taken care of.

So I made some little things for Christmas Fair in Tartu, packed them up and sent to Lapiliisu. Some bookmarks were bought and the money donated to the Estonian Society for the Protection of Animals. Nice. New year - time to start all over again :)

Minust ja asjadest / Of me and stuff

Mina ja lõngad
Mul on kapp täis. Lõngu, iirisniite, heegelniiti. Mul on kast täis. Heiet. Mul on natuke vardaid ja heegelnõelu ja mustreid, mille abil neist midagi kootud või heegeldatud kujule punuda. Heegeldada meeldib rohkem.

Mina ja kangad.
Mul on kapp täis. Kangaid, lõikeid, Burdasid, niite-nööpe jne. Eraldi riiul on "poolikutele asjadele." Õmblemise masin on Husqvarna Meister 165, mis sai kunagi ammu kolledži ajal tagastatud tulumaksu eest ostetud. Ta on aidanud mul õmmelda mitu komplekti voodipesu, kardinaid, kotte, seelikuid, pükse - ja isegi mantli. Saame hästi läbi.

Mina ja tekstiilidele joonistamise värgid.
Karbike Penteli kriite, teine vildikaid, mida annab veega leotades akvarellilikuks ujutada. Oleme koostöös ära mäkerdanud nii mõnegi pluusi, eelmises kodus ka suured külgkardinad.

Mina ja fimo.
Ideed-ideed-ideed... kastitäis erivärvilisi pakikesi, juhendeid, ja töövahendeid. Inspiratsioon võiks puhkuselt naasta, siis me alles teeme asju!

Mina ja klaasivärvid.
Deca Cristali praeahjus kuumutatavad värvid tegid minust kunagi ülimalt populaarse lapsehoidja, laps möllas ja maalis ja küpsetas kõigile kingitusi. Mina ka. Küünlajalgu ja lillevaase, kaunistatud pudeleid... Teeks pilti ja näitaks, aga kõik olen ära kinkinud.

Mina ja kassid.
Mul oli kass, kolmevärviline Mirri. Elas peaaegu 15-aastaseks ja oli tõeline nõiakass, diagnoosis haigusi ja näitas kätte, milline inimene on hea ja milline mitte. Rahu tema põrmule! Nüüd on mul kass, kolmevärviline Tondu. Röövel on tema kohta vähe öeldud. Ma ei ole näinud ühtegi teist sihukest elukat, kes kisuks teiste asju, jookseks kisades mööda korterit ringi, ajaks kõikvõimalikku rämpsu suhu jne. Aga nõiakass on temagi - rahaõnnekass.

Mina ja nõiatembud.
Kummalised käed mul - tõmbavad igasuguseid asju ligi. Taro kaardid jäid 7 aastat tagasi ühel lausvihmasel päeval lihtsalt käe külge ja püsivad seal siiamaani. Mustlaste ennustamise kaardid, tavalised 36 mängukaarti ja Leedi Lorelei kaardid niisamuti. Sabaots hakkas vibreerima ja käskis nii teha - võtta need kaardid, segada, laduda ja lugeda, mis nad räägivad. Oleme koos lahendanud mõrva, aidanud leida tööd, määrata ära sõbrad ja vaenlased ja tegurid, mis mõjutavad mingi soovi täitumist.

Küsimusi?

Me and yarn.
A cupboard full of different yarns, suitable for anything from scarves to mittens, from shrugs to wristwarmers. Plus needles and crochet hooks, of course.

Me and fabrics.
A cupboard full of different fabrics, incl a special shelf for UFO-s. My true and faithful companion in crime is Husqvarna Meister 165, which I bought some years ago, when I received a tax refund in the exact sum suitable for my very own sewing machine.

Me and textile markers.
Actually a box of markers and a box of chalks, which become washable after ironing onto the fabrics. We've designed a few T-shirts and a pair of curtains together.

Me and fimo clay.
Inspiration has taken a rather long vacation with this one. There is a box full of fimo, loads of ideas, but no time nor inspiration...

Me and glass painting colours.
I have been using Deca Cristal oven-heated colours for years and gained fame as the most popular babysitter with them. My little niece loved creating presents from jars and glasses, "baking" them and giving them as presents to her grandparents and mum. I'd love to show some of our work, but all gone - happens with presents, right?

Me and cats.
I used to have a cat, a ladylike tricolor Mirri. She was a true witch-cat, diagnosed a few diseases and made it clear, whom to trust and whom to be suspicious of. But she passed away due to a fast spreading jaw tumor. May she rest in peace. Now I share my life with another tricolor Tondu (a version of Tont, "ghost"). She is completely the opposite of Mirri: lively, childish, loud - and she brings luck in material matters :)

Me and witchcraft.
My hands surprise me time and time again. They seem to attrackt things and never let them go. For example several packs of divination cards: Barbara Walker Tarot Deck, Gypsy divination cards, Lady Lorelei cards and an ordinary 36-piece playing cards set. Together we have solved one murder, helped to find a new job, find out whom to trust and whom to get rid of, determined the factors for or against a wish coming true...

Questions?